Mallorca on suuruselt umbes sama suur, kui liita Saaremaa ja Hiiumaa kokku. Kui kogu Mallorca peal elab üle 900 tuhande inimese, siis Palmas elab sellest 416 tuhat, mis teeb Palmast umbes sama suure linna kui seda on Tallinn. Küll aga on Palma soojem ja tunduvalt beežim - beež on kogu Mallorca (ja ilmselt kogu Vahemeremaade) kõige tavalisem majavärv.
Palma jaoks oli mul oma nimekiri, mida seal vaadata tahan. Ega me Mallorcale linnapuhkusele ei tulnud, seega üldine linnamelu mind väga ei huvitanud, küll aga oli seal see va "kinnisvara" - vanad ehitised, mida näha tahtsin.
Ville ütles kohe, et teda see kinnisvara nii väga ei huvita kui meid emaga ja siis ma mõtlesingi, et poisid võiksid minna hoopis ühe teise väga kiidetud Palma vaatamisväärsuse juurde, milleks oli Palma Akvaarium. Nii tegimegi. Ville pani mind ja ema vanalinna piiril maha ja sõitis poisiga akvaariumi uudistama.
Nad veetsid akvaariumis kokku 4 tundi, mille sisse mahtus ka söögipaus. Ville ütles, et väga huvitav oli. Palju, palju kalu ja muid mereelukaid. Väljas olev kilpkonnapark jäigi külastamata nii väsimuse kui päikesekreemi puudumise tõttu. Piltidelt nägin hiljem aga kaheksajalgu, haisid, igasugu koralle ja väiksemaid kalu, ka angerjaid... No kõike.
Interaktiivsed mängud köitsid Felixit rohkem kui need va kalad. Ühes kohas sai oma kala joonistada ja selle seinale "liikuma lasta", siis vaatasid nad 3D-filmi vaaladest, mida Felix täitsa kartma hakkas, sest 3D-efekt oli olnud üllatavalt reaalne ning vaal filmis vägagi suur. Kusagil kaevasid liivast mägesid ja jõgesid, mis koheselt liiva peale joonistusid jne jne. No sihuke pool-AHHAA.
Paraku oli päeva suurimaks vaatamisväärsuseks siiski see täispuhutav piraadilaev, millel hüpata sai. Lapsed, noh. :D Mis seal ikka, vähemalt veetsid nad mõnusalt aega ja ei pidanud mööda kirikutreppe ja lossitubasid ringi vantsima. Ville ütles kokkuvõtteks, et täitsa külastamisväärt koht, kuigi arvas, et 4-aastane ei saa sealt veel kaugeltki kõike, mida saada võiks.
Meie samal ajal alustasime päeva just selle kirikuga, mida terve Palma ja ka Mallorca üheks suurimaks vaatamisväärsuseks peetakse. Kiriku ametlik nimi on Catedral-Basílica de Santa María de Mallorca. Seda hakati ehitama 13. sajandil ja on peamiselt gooti stiilis ehitis, kuid väga palju on aja jooksul lisatud ja nii näeme interjööris ka barokkstiili, klassitsismi ning isegi moodsamat kunsti. Üks tõeline segu inimkonna ajaloost ja loovusest.
See ehitis on hiiglaslik. Pikkust on sellel 121 meetrit ja laiust 40 meetrit, kõrgust 44 meetrit, mis on 4 meetrit vähem kui maailma kõige kõrgemal katoliiklikul kirikul, viimane asub Prantsusmaal.
Külastust alustasime katuselt, sest kuidagimoodi olin just sinna kellaajalised piletid võtnud ja kellaajaks oli kohe see hetk, kui sisse astusime. Mis meil sellest, muidugi alustame katuselt! Kõndisime oma 137 astet trepist üles ning kohal me olimegi.
Vaated linnale olid imeilusad ja see beež kivi samamoodi. Tegime palju pilte. Täna oli taaskord palav päev (27-28 kraadi), kuid katusel puhus tuul ja see jahutas. Hea koht, kus olla.
Audiogiidid aitasid palju. Ema kuulas vene keeles ning mina inglise keeles, nii saime mõlemad paremini aru. Giid oli väga hästi koostatud, hästi kompaktne ja huvitav. Tõi välja kõige olulisema.
Kiriku orel:
Pühad esemed olid eraldi väljanäitusel. Osa neist olid kummalised, osa lihtsalt ilusad ja osa päris hirmutavad. See inglitega küünlajalg oli minu meelest lausa armas:
Huvitav fakt Mallorca katedraali kohta oli tõsiasi, et 20. sajandi alguses võttis kiriku renoveerimise üle ei keegi muu kui kuulus Katalaani arhitekt Antoni Gaudi isiklikult. Ma arvan, et see oli parim asi, mis selle kirikuga juhtuda sai. Ausalt, kirikus oli Gaudi hõngu tunda küll. Mallorca katedraal ei ole Sagrada Familia, kuid selles on mingi tunne, mis Sagradaski, mingi helgus. Kirik ise on täielik gooti stiilis monstrum muidugi, aga Gaudi muutis valgust nii, et vitriinidest tulevad päikesekiired loovad pühaliku aura. Täpselt sama, mis Sagradaski tehtud on.
Vikerkaar kirikus, kas on midagi ilusamat?
Altari "peakate" oli kusjuures tegelikult alles makett, osaliselt papist tehtud, ilmselt tehti selle järgi Sagrada Familia altari kaunistus, kuid makett pandi ikkagi Mallorca kirikusse üles. Nüüd on see värvitud papp seal juba pea 100 aastat olnud. Ajutised asjad pididki kõige kauem kestma, onju?
Tegelikult oli tõesti tore vaadata, kuidas erinevad sopikesed selles suures majas on erinevatest ajastutest mõjutatud olnud. Barokk-kujukesed oma paksude inglikestega, siis klassitsismi puhtad jooned. Üks mu lemmikumaid oli 21. sajandil tehtud sopike moodsa kunsti ja sümbolismiga, vasakul oli meri ning paremal maa, keskel Jumal ning kogu teoses kümneid ja kümneid sümboolikaid erinevate ideede tähistamiseks. Väga, väga lahe, et nad kirikul niimoodi kasvada lubavad.
Olime seal kirikus oma audiogiididega mitu tundi ja see tõesti oli kogu päeva suurim vaatamisväärsus.
Enne, kui järgmise kinnisvara juurde asusime, tuulutasime pead sellises maises kohas nagu suveniiripood. Ostsime paar eset kodustele. Endale, nagu ikka, ma midagi ei ostnud. See blogi siin on mu suveniir.
Järgmine kohustuslik külastuspunkt oli kohe kiriku kõrval asuv La Almudaina Kuninglik Palee. Kui ma eelnevalt arvasin, et palee on uhkem kui kirik, siis nüüd nägin, et no kindlasti mitte. Päris sümboolne katoliikliku Hispaania kohta.
Üks sümboolne pilt ka, kirik vaatab palee tagant välja:
La Almudaina palee on Hispaania kuningliku perekonna üks ametlikke residentse. Ega nad siin ei peatu tegelikult (ma guugeldasin), kuid ametlikke vastuvõtte korraldatakse küll. Ma üldse sain täna Hispaania kuningapere kohta hoopis rohkem teada, Wikipedia aitas omajagu. Praegu on troonil 56-aastane kuningas Felipe VI, kelle lähimasse perekonda kuuluvad ta naine ning nende kaks tütart (19 ja 17), kellest vanem saab kunagi trooni endale.
Nagu eile kirjutasin, siis Mallorca oli kunagi araablaste võimu all ja islami-piirkond. Ka La Almudaina ehitati algselt islami arhitektuuri silmas pidades, kuid 14. sajandil hakati seda kristlike kuningate poolt ümber ehitama. Mõned detailid on siiski veel alles, näiteks must-valged puidust laed teatud ruumides ja vannitubade asetsemine jms. Kogu interjöör on tegelikult ikka väga lihtne. Võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopa lossidega on Mallorca oma pigem teenijatemajaga võrdne. Kui neid uhkeid barokkajastu maale ning seinavaipu poleks, siis ei usukski, et seal kunagi kuningad elasid.
Tegelikult oleksin rohkem kulda ja karda näha tahtnud, tunnistan ausalt. Aga noh, on, nagu on. Valgus oli ilus.
La Almudaina lõpuks oli mu kõht nii tühi, et mõtlesin, et kukun sinna samma kitsastele tänavatele pikali. Õnneks leidsime kiirelt sobiva välikohviku ja tellisime igasugu hispaaniapäraseid roogasid, mida omavahel jagasime. Päris tore eine sai - mozzarella salat, hispaania omlett tapaks, siis sai ja oliivid, ka nachod guacamole ja juustuga. Väga meeldis!
Tegin emast ühe eriti ilusa pildi, me oleme mõlemad väga rahul:
Päeva viimase külastuse jaoks saime kõik jälle neljakesi kokku. Ville ja Felix olid kaladest üsna väsinud ning ka meil polnud patareid just täiesti rohelise peal. Otsustasime siiski, et käime vaatame selle Bellveri Kindluse ära.
Tegelikult oli see hea mõte, juba ainuüksi vaadete pärast. Kuna Bellveri kindlus asub mäe otsas, siis nägime ülevalt kogu Palmat oma purjekate, beežide majade ja männipuudega. Tegelikult on ikka väga ilus linn, tõesti on.
Ka see kindlus ehitati Mallorca esimeste kristlike kuningate poolt, hiljem kasutati seda sõjavanglana. Ilus oli sellegipoolest, see siseõu on nii fotogeeniline.
Seekord me palju enam ringi vaadata ei jaksanud, näitused käisin ainult kiirelt läbi. Felix ei viitsinud paigal tammuda ja me kõik olime väsinud.
Aga oi, ma olen tänulik nende ühiste kogemuste eest. Jäägu need kandma meid kogu eluks.
Eriti suur tänutunne tuli peale õhtul, kui oma rendimajas olime. Kuna me randa minna ei jaksanudki, siis ujusid poisid basseinis, tegid igasugu nalja. Hiljem sõime kõik õues õhtust ja muljetasime päevast. Laulsime 10 korda "Pedro laulu" Felixi soovil ning naersime südamest. See on mu inspiratsioon ja suur tunne. Just need hetked.
Lemmikelu.
































No comments:
Post a Comment