Me oleks muidugi võinud teha nii, et lendame laupäeval Amsterdami (alati 1 päev enne kontserti, sest ei taha riskida lennuliikluse jama pärast kontserdist ilmajäämisega), oleme pühapäeval seal ja kontserdil ning esmaspäeval koju tagasi. Otsustasime siiski, et tuleme teisipäeval - saame veidi ringi ka vaadata. Mina käisin Amsterdamis viimati lausa 7 aastat tagasi, Kristil üle 10 ja Meiko polnudki käinud.
Mulle sel korral nii meeldis, et ei pidanud guugeldama "top things to see in Amsterdam", sest olin juba nii palju ära vaadanud eelmisel korral. Seekord oli lõbusam - mida veel teha? Mida veel näha? Van Goghi muuseum oli nähtud, Rijksmuseumis käidud ("nähtud" küll öelda ei saa, sest seda ei saaks nähtud ka nädalaga - nii palju kunsti on kogu majas), lisaks sellele olin sõitnud kanalitel, käinud Kuninglikus Palees, A'DAMi vaateplatvormil jne.
Samuti kuulus Amsterdami Central Station:
Seekord soovisin kindlasti midagi vana ja ilusat näha - soovitavalt mõne rikka perekonna 16. sajandi kodu. Kui Rembrandti muuseum oli põnev just ajaloolises mõttes, aga väga kuldne polnud, siis nüüd tahtsin seda kullasära ikkagi ka.
Valituks osutus Willet-Holthuyseni majamuuseum, kus praegune sisustus on säilitatud nii nagu see suuresti 18. sajandil oli. Mis aga huvitav oli, oli fakt, et majaperemees ja -naine kujundasid oma kodu 17. sajandi hiigelaegade järgi. Ehk siis - ma vaatan maja, mis on pärit 18. sajandist, mis üritab imiteerida 17. sajandi stiili. Väga sürr kogemus.
Veelgi sürreaalsem oli hollandlaste süsteem, et annavad iga poole aasta tagant majavõtmed uuele kaasaegsele kunstnikule, et ta majast uue näituse teeks ja seeläbi nii ajalugu lähemale tooks kui seda veelgi rohkem avaks.
No vaadake:
Mul on hea meel, et ma seda kõike nägin. Eestlastele võib selline "solkimine" tunduda õõvastav, kuid minu meelest on tegu ühiskonna järgmise tasemega. Meie veel seal ei ole, meil on vaja säilitada, identiteeti hoida, oma positsiooni uuendada. Me ei saa nendest sadu aastaid vanadest puulusikatest uksekaunistusi teha, me pole veel valmis, aga nemad on. Madalmaad on siin olnud juba aastasadu, nende identiteet on välja kujunenud. Neil on igav, nad tahavad midagi muud. Nad tahavad end uuesti avastada ja seda on nii põnev vaadata.
Renoveerimata tubades oli uus kunst kogu oma ulatuses välja pandud. Need "kardinad" näevad välja kui galaktikad, kuid tegelikult on püssilaskmise harjutuspaberid. Jälle viis, kuidas ajalugu ümber mõtestada, kas te ei leia?
Samal ajal kui mina muuseumis filosofeerisin, olid Kristi ja Meiko kohvikus inimesi jälgimas. Kuna Kristi läks edasi Prantsusmaale ja seda varasema lennuga, siis saatis Meiko ta ära ja lõunat läksime sööma juba kahekesi. Kontrastiks taas üks kanepisuitsune veidi pime tänavakohvik:
Aga ilma magusata ei saa. Ma nii armastan tartlette, kuid pettusin, sest polnud seda head liivataigent, vaid mingi teine imelik pehme moodustis selle asemel. Kodus on ikka hea, saab õigeid maiustusi. :D
Tee tagasi läks sujuvalt. Pagasid olime pannud pagasihoidu, mis töötas ideaalselt: kaardimakse, kott sisse ja paberpilet kätte. Hiljem võtad välja. Ühtegi onu polnud vaja, et oma koti sisu paberile kirja saaks nagu varasemalt näiteks Londonis kogesin.
Lennujaama läksime rongiga. Lennud hilinesid, magama sain alles kella kahe paiku öösel, aga pole hullu. Paari päevaga magasin välja. :) Raamat edenes lendudel vähemalt väga hästi.
Riias sõin juba kodust meekooki:
Ja saigi läbi. :)
Mina me siis reisilt õppisime?
1. Amsterdam on ikka nii efektiivne ja mugav linn. Kaardimaksed on elementaarne viis asju ajada, tihti sularahas polegi võimalik toimetada. Eestist tulles ideaalne. Ühistranspordi jaoks pole ka vaja mingit piletit osta, lihtsalt piiksutad kaarti ja lastakse sisse, hiljem välja tulles piiksutad ka ja selle järgi arvutab tasu. Viimast ei tohi muidugi ära unustada nagu meie Meikoga lennujaama minnes tegime. Muidu oleks pilet maksnud 6-7 euri, nüüd oli 20. Järgmine kord siis teame. :D
Õhtune vaade meie ilusale odavale AirBnb-le:
2. Toiduhinnad on üsna samad kui Eestis, kuulsad muuseumid on kallimad. Moco pileti hind oli 23.50, Rembrandti majamuuseum 12.50, kui õigesti mäletan. Majutus on kallis. See oli suvine nädalavahetus ja turismihooaja tipp, kuid 500 eurot öö kolmele inimesele AirBnB toaks oli minu meelest ikkagi liiga palju, isegi kõrghooaja kohta. Hea, et saime soodukaga linnalähedase Airbnb 675 euroga. Edasi-tagasi lennupilet maksis 232 eurot. Restoranis kolmekäiguline oli 50 eurot inimese kohta, burgeri ja friikad ja joogi sai tänavalt umbes 20 euroga. Ühistransport oli linnasiseselt 1-5 eurot sõidu kohta. Ühesõnaga - majutus on kallis, toit sama. Kokku läks mul sellele nädalavahetusele umbes 1000 eurot vist (400 Coldplay pilet, 200+ majutus ja 200+ lennupilet ja siis veel kohapealne elu).
3. Mina ise avastasin linna uuestikülastamise võlu. Esimene kord käies tahaks ikka näha neid kõige-kõige ägedamaid kohti ja kõrgeima reitinguga vaatamisväärsusi, Amsterdamis siis näiteks Van Gogh muuseum, Rijksmuuseum, kanalisõit jms. Sel korral oli hoopis põnevam - sain uurida, mida veel võiks teha! Sain näha vähemtuntuid kohti. See oli mõnus kogemus. Amsterdami lähen kindlasti tagasi, sest seal elab oma perega mu sõbranna Triin, niiet saan kõik senitegemata asjad ära teha juba järgmisel korral.
Tore reis oli! Coldplay oli reisi tipphetk, aga kõik ümbritsev oli sama mõnus. Jään seda meenutama soojusetundega südames. Kristi ja Meiko on mõnusad reisikaaslased ja hea meelega reisin nendega teinekordki. Ehk isegi peredega? Saab näha.
Saara
No comments:
Post a Comment