Sunday, October 25, 2015

Killuke Ida-Virumaad

Ma olen mõtelnud umbes kümme erinevat viisi, kuidas seda postitust alustada. Ma ei oska neist midagi valida.

Ilma ilustamata ütlen siis, et mulle meeldib Ida-Virumaa. Mulle meeldivad need lagunenud külad ja pea täielik venekeelne seltskond ja need stalinistlikud hooned seal Kohtla-Järvel ja hruštšovkad Jõhvis ja Maximad kahe X-ga ja alkohoolikud ja Puru haigla ja kõik see, mida seal tavaliselt negatiivseks peetakse. Ja mulle meeldib ka kõik, mis seal positiivset on. Mulle meeldib meri ja kivirand ja mõisad ja Toila Oru park ja armsad vene prouad, kes kommi müüvad. Mulle meeldib see pea kokkukukkuv maja, kus mu vanaema ja vanaisa elanud on ja kus mu vanaema siiani oma päevad veedab. Mulle meeldib see Jõhvi korter, kus mu ema üles kasvas. Mulle meeldib Narva linn, kus mu isa koolis käis. Mulle meeldivad kõik suved, mil õega peenraid rohisime ja liivast kooke tegime.

Seetõttu üritan siin blogis ka võimalikult palju Ida-Virumaad tutvustada. Käisin seal küll viimati juba mitu nädalat tagasi, aga pole näed jõudnud veel jagamisenigi. Nüüd siis. Ida-Virumaa, nagu kõik muugi, on loomulikult tuhandekülgne, aga loodan, et killuke killukese haaval see siiski avaneb. Ja ehk tekib mõnel inimesel huvi seda imelooma ka vaatama minna, mis Ida-Virumaale ainult kasulik oleks.

Minu vanaema elab Ontika külas, otse pankranniku peal. Maja on vana ja lagunenud nagu mainisin, aga südame teeb ikka soojaks. Õue peal kasvab kastan, mille mu vanaisa istutas väikese poisina. Vanaisa küll enam ei ole, aga kastan kasvab ikka edasi.

Vanaema on mul väga tubli. Ise juba 78, aga käib ikka veel iga päev jooksmas ja kaevab kasvõi terve kartulimaa üles, kui vaja on. Siin tutvustab ta parasjagu tomatikasvuhoonet:

 
Kalda pealt viib tee alla mere äärde. Kunagi olid seal ka trepid ja hooldatud matkarada, aga mis juhtus, seda ma ei tea. Kõik lagunes ära ja uut asemele ei ehitatud. Ega sealt turvaline just alla minna ei ole:
 

Seda me kutsume "kalda all".



Kivine on. Ega ujuda seal just kõige mugavam ei ole, aga alati leidub auguga kivikesi, mida kaela või lihtsalt nööri otsa riputada...
 

Ka lähedal asuv Valaste joa vaateplatvorm on ära vajunud ja räämas. Inimesi enam trepist alla ei lubata. Kes vastutab? Kuhu raha kadus?

Venelased (ilmselt, ma eestlaste kohta ei tea) panevad sinna ka abielludes tabalukkusid, et abielu kaua kestaks:

 
Hea, et ema ja vanavanemad ei tea, kuidas me selle panga peal väiksena turnisime. Isegi üles tulime, kujutate ette... Kunagi oli siin ikka uhkem juga ka. Seekord siis ei midagi.
 

Jah, eks see pankrannik ongi kulunud ja räämas. Külades elab vähe inimesi, kui üldse ja enamik on ikka pensionärid. Suuremates keskustes nagu Saka ja Toila leidub ka lapsi ja koole ja spasid (rikaste soomlaste kylpyläreissut toovad Ida-Eestisse ilmselt sama palju raha kui Läänemaale).

Jõhvist ja Kohtla-Järvest oleks hea eraldi peatükid teha. See on nagu reis teise riiki. Tõesti, milleks minna kuhugi hotelli võõras linnas, kui saab oma riigi piireski palju näha. Kohtla-Järve ja Jõhvi on nagu ajaloomuuseumid, aga elus.

Kuigi mul on Tallinnas väga soe ja mugav, on alati kasulik minna vahelduseks ka veidi kaugemale. Sest võimalust seista oma vanavanaisa majas kolhoosikleite hoidva kapi ees ja teha endast oma tavaliste "maariietega" pilti, ei tule alahinnata. Ma olen kindel, et viiekümne aasta pärast ma vaatan seda sama pilti ja nutan härdimusest.

2 comments:

kristi said...

Mõnus :) Käisin ka eelmisel nädalavahetusel Narvas ja Narva-Jõesuus ning tõesti oligi nagu välisriik. Narvas tavalise kaubakeskuse (a la Tasku) seinal hiiglaslikud valgusreklaamid, restoranis inglise keelt kõnelevad ettekandjad ja maakonnas ja Narva-Jõesuus igal pool viidad järgmise puhkekeskuse või spaa suunas. Ja sellele kontrastiks sügis ja puud ja meri ja Venemaa piir. Kindlasti oli see ainult pealiskiht.

Saara said...

Uu lahe! Ma ise pole Narvas käinud mingi 5 aastat ja Narva-Jõesuus vist... kunagi? Kindel plaan on minna küll, isegi spad ja puhkekeskused tahaks üle vaadata, et näha, mis nendele soomlastele siis nii väga meeldib ka :D