Sunday, March 27, 2022

Puhkus Dubais - kas võimalik?

Lühike vastus oleks, et on küll võimalik. See, mida keegi puhkuseks peab, on muidugi erinev. Meie jaoks Maarjaga on näiteks näituste külastamine ja linna vaatamisväärsustega tutvumine mõnus puhkus, kuid saan aru, et päris "puhkus-puhkus" see pole, sest see väsitab. Samas... Mis ei väsitaks? :D 

Kahest Expo päevast olime reede hommikul küll ikka väsinud, mis väsinud. Magasime kaua, üle 9 tunni. Tõustes oli selline tunne nagu oleks kogu maailma väsimuse välja maganud, nii mõnus. Otsustasime juba eelmisel päeval, et võtame reedese päeva päriselt puhkamiseks ja mingit suurt mööda linna jooksmist ei tee. Eestlased Eesti paviljonis ütlesid ju meile nagunii, et enamik tuntumaid vaatamisväärsuseid on nähtud.

Hommik pannkookidega, nagu ikka: 

Pärast hommikusööki kirjutasin rahus blogi. See kogemus on tore, kui saab mõnusalt kirjutada, 37. korruse vaade taustal. Suur tunne ja mõnus ka, sest kirjutamine meeldib mulle nii väga. Selline oma isiklik idüll kohe. 

Kaua magamine ja rahus hotellitoas tšillimine polnud meie ainukesed puhkusetegevused sel päeval. Sai ka see Päris puhkus järele proovitud päikese all peesitamise, basseini ja kokteilidega. Meie hotelli 4. korrusel oli nimelt õuebassein, mille äärde alguses arvasime, et võib-olla, et ei jõua, kuid kuhu reede hommikul (või peaks ma ütlema päeval?) siiski suundusime. 

Palmid, pilvelõhkujad, väga soe ilm ja mõnusalt hea jahutus basseinis - ideaalne. Ujusime ja jutustasime ja olime niisama vaikuses. Arutasime, mis võiks olla eestikeelne vaste sõnale contentment

Kokteilidega läks küll veidi kauem, sest kuna ma tellisin õunamahlaga kokteili ja neil õunamahl oli otsa saanud, siis hakkasid nad seda värsketest õuntest pressima. No on inimesed. :D Hiljem vabandasid ette ja taha, nii kummaline. Värskelt pressitud õunamahlaga kokteil, seda saabki vist ainult Dubais. 

Aga selge on see, et sellist basseinipuhkust suudame me Maarjaga teha maksimaalselt 2-3 tundi ja ongi kõik. Lihtsalt ei viitsi vedeleda seal nii kaua, isegi mitte raamatu ja telefoniga. Maailmas on nii-nii palju, mida vaadata, lausa kahju hakkab sellest ajast. See võib muidugi tulla ka faktist, et meil pole väga pingeline töö ja me ei tööta täiskohaga. Kindla ajagraafikuga tööd teen mina nädalas 14 tundi, Maarja umbes pool ajast 7 tundi ja pool ajast 37-40, nagu tavagraafikus. Igal juhul on meil piisavalt vaba aega ka puhkuse väliselt, et ei oleks vaja 7 päeva järjest palmi all puhata ja mitte midagi teha. Muidugi, kui väga pingeline töö oleks, siis ilmselt oleks vaja. Aga hea, et ei ole. 

Meie läksime hoopis šoppama. :D Läksime tegelikult ka kultuurilist kogemust saama, vaatasime üle selle suure-suure kaubamaja nimega Dubai Mall, kus pidi olema lausa 1200 poodi. No selge on see, et kõike me läbi ei käinud, hea, et üldse ära ei eksinud seal. Eksimine on siiski väga võimalik, sest see pood pole üldse selline pilvelõhkuja nagu tema naabrid, vaid suur lahmakas 3-korruseline ehitis oma mitmete-mitmete tiibadega, kuhu võibki ära kaduda. 

Meil palju osta polnud vaja, lihtsalt mõned kingitused ning üks riideese endale - tahtsime nimelt mõlemad sellist hõlsti, mida tavariietele tõmmata, kui uuesti Araabiasse saabuma peaksime. 

Aga esmalt - söök. Võtsime söögikoha nimega Hatam ja tellisime lambaliha, hummusetaldriku ning salati. Leib ja köögiviljad toodi kõrvale. Hea toit: 

Pärast järgmist poetiiru läksime päeva ainukesele kellaajalisele üritusele - maailma kõrgeima hoone Burj Khalifa tippu. Burj Khalifa on Dubai Malliga otseühenduses, seega poest astusimegi järjekordsesse järjekorda. Lift viis meid 124. korrusele, ikka hoomamatult kõrgele. Burj Khalifa on ise 828 meetrit kõrge ning juba viimased 13 aastat maailma kõige kõrgem hoone. Tegelikult ikka hull mõelda küll, et peaaegu kilomeeter kõrgusesse... 

Vaated olid loomulikult külastust väärt. Nägime kaugele linnapiirile, vaatasime üle kõrghooned ja selle suure šeiki maantee, mis kõiki seitset emiraati ühendab. Oh, kui väikesed me inimesed oleme ja kui suuri asju ehitame. Nagu termiidid! Lõhume ja ehitame, lõhume ja ehitame.

Ja vahepeal meeldib meile veega ka mängida, nagu lastele ikka: 

Ma vist olen juba maininud, et tegelikult kardame me mõlemad Maarjaga kõrgust. Maarja rohkem, seega ega ta väga klaasiäärde tulla ei soovinud. Mina ikka istusin täitsa ääres ja vaatasin huviga välja. Ainult ühe korra tekkis paanika, siis hüppasin järsku endalegi üllatuseks eemale, kuid ülejäänud aja sain rahus maailma jälgida. 

Maarja võttis end kokku ja astus kah kaks sammu servale lähemale: 

Tegime õige valiku ja tulime torni veel valges, päikeseloojangu ajaks. Niimoodi nägime seda Dubaid nii valges kui pimedas. Oli imeline kogemus!

"Imeline" oli ka viis, kuidas alla saime - ikka ja jälle järjekorras seistes. Seekord viidi meid lausa kusagilt salateed pidi väiksemate liftidega, sest rahvast oli nii palju, et ära ei mahtunud. Saime mingite kuulsate inimeste korterite ja restoranide koridoris seista. 

Väike kokteilipaus pärast suurt pingutust: 

Edasi tuli ära teha järgmine klassikaline turistilõbustus - purskkaevušõu Dubai Malli ees. Seda vaatemängu pakutakse tegelikult iga poole tunni tagant ja iga kord on erinev muusika. Meie sattusime diskomuusika peale, käis kah. Maarjale meeldis. :D Mulle meeldisid purskkaevud, kuigi jah, Kuala Lumpuri versioon samast asjast oli ilusam, sellest kirjutasin siin. 

Aga no see õhtu - nii soe... Tore, kui pimeduse saabumine ei tähenda automaatselt koju teki alla pikutama minemist. Just pimeduse saabudes saabub seltsielu, rahvas tuleb kokku saama, ostlema, linna peale jalutama. Päevasel ajal on see kõik ju pea võimatu... Jalutasime meiegi ning pildistasime teineteist - klassikalised lõbustused kõigi noorte ja vanade jaoks. 

Dubai Mall, millest just välja astusime: 

Vaade, mida imetlesime: 

Ja meie, niisama ilusad: 

Kell 20.15 rõõmustati meid valgusmänguga vastu Burj Khalifa seina. No see oli ka ikka täielik ime, kõik see 800 meetrit helendas ja säras ja mängis nagu televiisor. Siin Dubais peabki tõesti kõik olema see kõige-kõige parem ja suurem ja uhkem. Nad on oma eesmärgi täitnud. 

Selle maja otsas siis käisimegi: 

Ja siis oligi shop until you drop. Põhimõtteliselt nii juhtuski, sest otsisime hiliste õhtutundideni seda va hõlsti. No absoluutselt kusagilt ei leidnud või vähemalt ei leidnud sellist, mis ei maksaks 200 eurot vms. Vaatad küll, et rahval on pidevalt need mustad-valged rüüd ümber, saavad riietelt kokku hoida, aga kus sa sellega. Need rüüd võivad maksta ikka väga-väga-väga palju. Samas oli üllatav, et poed, mis ka meie kauplustes on näiteks nagu Reserved, Vero Moda, Next jne, pakuvad Dubais hoopis teistsugust valikut. Loogiline, aga mingil määral ikkagi üllatas. 

Riided Ramadani jaoks: 

Olime oma hõlstiotsingutest lõpuks nii väsinud, et otsustasime loobuda. Õnneks aga õnnistati meid enne metroo peale minekut just selle õige poega, kus endale ideaalsed lehvivad kleidid saime. Praktilised, lihtsad ja piisavalt odavad. Success!

Koju jõudsime hilja, pea kell 23.00. Sõime oma kaasaostetud jäätist ja krõpse, pakkisime asju ja vaatasime pilte. Idaalne rahulik viimane õhtu. See ongi puhkus. 

Järgmisel hommikul ärkasime kell 05.30 ja asusime kodupoole teele. Tagasiteest ja Dubai plussidest-miinustest siis juba järgmises postituses. 

No comments: