Thursday, August 17, 2017

Kuidas me Villega ratsamatkal käisime

Oma suures nimekirjade-armastuses olen ma loomulikult teinud nimekirja ka sellest, mida suvel teha võiks. Ratsamatk oli selle kindel osa. Osalt selle tõttu, et Ville polnud kunagi ratsamatkal käinud ja ma nii tahtsin talle näidata, kui vinge see on ja teisalt olen ma ju ise suur "hobusehull" nagu mu pere mind ikka kutsunud on. Hobusesokid ja -aluspesu ja noh, ilmselt saate isegi aru. Mõnel läheb üle, aga vaatamata kukkumistele ja muudele traumadele on mul armastus alles.

See pilt on Lääne-Virumaalt, kuhu ratsamatkale suundusime. Seekord läks planeerimisega kõik ilusti, sain matka broneeritud ja kokku lepitud ja pererahvas tõesti teadis, et me tuleme. Milline õnnistus on teha koostööd inimestega, kes oskavad ratsatalu juhtida.

Ratsataluks oli Arma talu. Soovitan lingile klikkida ja kodulehte vaadata. Nii toredad lood ja pildid ja kõik on selge ja korras. Eriti meeldivad mulle kirjeldused erinevatest matkadest. Saatsin kohe Villele ka lingi tutvumiseks. Arutasime koos läbi, mis riided panna ja kuidas kõige mugavam oleks. Lõpuks said Villele selga pikemad matkasaapad ja pikad püksid. Treener muretses saapaid nähes, et kas ikka jalustesse mahuvad, aga mahtusid ilusasti.

Need kaks pilti on tegelikult tehtud vales kohas, tall asus paar kilomeetrit eemal. Õnneks jõudsime õigeks ajaks. Meid võttis vastu peremees Arvi, kellega hobused sisse tõime ja kes Villele hobuse valmispanemist õpetas. Mulle avaldas muljet tema põhjalikkus. Mul oli kohe hea meel, et Ville rahuliku inimesega põhiasjad selgeks sai.

Ville suksuks sai Hiiris, rahulik tori mära. Villele meeldis ka, et ta rahuliku iseloomuga oli. Flegmaatikud hobused, you're da best!!

Mulle anti samuti mära - Evita. Evita oli veidi väiksem kui Hiiris, hästi nunnu kõrbi välimusega ja samuti rahuliku meelega. Arvi rääkis, et Evita on esimene nende tallis sündinud hobune. Kui armas. :) Muide, kõikide hobuste kohta on nende kodulehel ka väike jutuke kirjas.

Lisaks meile kahele tuli ratsutama ka üks kohalik külamees. Kui kolmekesi hobused valmis olime saanud, siis viisime nad esialgu maneeži, kus Arvi põhivõtteid seletas. Kuigi minu esimene ratsatund oli ligi 20 aastat tagasi, oli tore taas vanu tuttavaid õpetusi kuulata. Minu viimane ratsutamine lõppes 2 aastat tagasi kukkumisega ja pärast seda polnudki hobuse selga jõudnud. Pehme algus oli täpselt see, mida vajasin.

Ville oli üsna üllatunud, et hobune tõesti allub käsklustele. Hehe, nii armas. Pärast soojendussammu siirdusime maastikule jalutuskäiku tegema. See päev oli tegelikult väga vihmane, aga meie saime nii mõnusalt just vihmade vahel jalutamas käia.

Mul oli tegelikult hirm naha vahel, kuigi üritasin lõdvestuda. Künkast üles, künkast alla, metsast läbi, mööda aasa... Vaikselt hakkas meenuma, miks ratsutamine läbi aegade üheks mu lemmiktegevuseks on olnud.

Villel läks ka hästi, olen ta üle väga uhke. Ainuke mure oli tal sellega, et hobune vahel süüa tahtis ning paar korda teda läbi märgade okste vedas. Aga see käibki ratsutamisega kaasa. :)

Jalutasime maastikul umbes pool tunnikest, väga mugav aeg esimeseks reisiks hobusel (või siis enesekindluse leidmiseks pärast pikka pausi...). Iga hetkega tundsin, et suudan rohkem lõdvestuda. Õnnetunne muudkui kasvas.

Pärast matka nägime välja just nii õnnelikud:

Ahh, kui tore see oli!! Täiuslik algus matkaseeriale hobustel. Mitte, et mul järgmine etapp plaanitud oleks, aga ma tean, et ma lähen mingi hetk mitmepäevasele ratsamatkale ja kindlasti nii mõnelegi matkale väljaspool Eestit. Olen seda oma peas näinud ja järelikult peab nii saama. Arma ratsatalu soovitan samuti väga-väga-väga! Tutvustav pooleteisttunnine matk maksab 25 eurot.

Lõpetuseks lapsepõlve unistuste ponipilt:

Stay tuned!

4 comments:

Marian said...

Kui pikemat matka plaanid, võta mind ka kampa, vanad kogemused Mehhikost hakkavad vemmeldama, kui seda juttu loen... :D

Saara said...

Vemmeldama :D Haha, nii äge! Ja see on ju imehea plaan - paaripäevane matk looduses hobustega, lõke ja kõik muu sinna juurde. See kogemus lisandus nimekirja "Mida Kogeda"! Võtame ette!

kristi said...

Nii lahe! Kohe nostalks tuli peale.

Saara said...

Aitäh, Kristi! Ainuke, mis veel puudu on, on hobusesokid ja -aluspesu. :)