Wednesday, January 18, 2017

Tõstes lage

Minu viimasest reisist on möödas liiga kaua aega. Ma tunnen seda sellest mandumisraskusest, mis mu õlule on tulnud. Loomulikult mängivad mandumises rolli ka oktoober ja november ja detsember ja pimedus ja külm ja no teate isegi, kõik see. Mandumistunne tuleb justkui nagu madal lagi mu toale ja mõjub nii, et arvangi, et elu on väike ja tavaline ja rutiinne ja ega siin midagi uut nagunii ei tule. Reisimine on parim ravi selle vastu.

Seekord reisime Villega Keeniasse. Kui küsite, miks just selline valik, siis ega ma muud öelda ei oskagi, kui et nägime Reisidiilides head pakkumist ja mõtlesime, et miks mitte? Ville ei ole Aafrikasse varem reisinud, ma ise olen käinud kunagi ammu õega Marokos, aga ega seegi päris Aafrika-Aafrika pole. Lisaks tahtsime näha suuri loomi omas keskkonnas, nii kaua, kui neid seal veel on. Nii see Keenia siis laetõstmiseks valitud sai ja nüüd me siin oleme. Kõik on nii põnev!

Meil on olnud päris pikk päev. Ville ärkas hommikul kell 5.05. Imeinimene, ma ütlen. Magama läksime aeglase pakkimise ja viimase hetke koristamise tõttu 1.30, Ville isegi hiljem. Ma keeldusin enne 5.30 voodist välja ronimast. Olgem ausad, ikka päris raske oli tõusta. No millal sa ometigi varem valmistuma hakkad, mu Saarakene? Lennuk läks 7.25, seega väga kaua mökutada võimalik ei olnud. Asjad kokku, juhtmed seinast, põrandakütted maha, Tulika takso ja lennujaam. Midagi erilist ei juhtunud (lennupäevade puhul alati hea märk). Ainult hambapasta konfiskeerisid.

Kutid teevad aega parajaks ja äratavad ajurakke üles:

Ahjaa, üks huvitav asi juhtus ikka. Nimelt, kui olime pagasit alla andmas, siis lähenes check-ini ka tuttava näoga naisterahvas. Mõtlesin hoolega, et kust ma teda küll tean. Mõne hetke pärast tuli teine veel, täpselt sama nägu! Sel hetkel muidugi taipasin, kellega tegu on. Vihjeks võin öelda, et ka nende abikaasad on kaksikud. Kes teab, see teab :D Meil oli au lennata daamidega lausa samal lennul. Lend Tallinn-Amsterdam (tere-tere, vana hea Schiphol) oli lühike, mõnus. AirBaltic oli täitsa rahuldav, saime tunnikese magada ja Amsterdami jõudes oli juba veidi värskem tunne.

Päikesetõus lennukis:

Üle Saksamaa lennates mõtlesin hetkeks tõsimeeli, et kas pilved teevad maastiku mustvalgeks?

Kuna AirBaltic, nagu odavlennufirma ikka, oma klientide kõhukeste eest lühikestel lendudel ei hoolitse, siis Amsterdamis võtsime hommikusöögi. Peaks ikka teinekord lennujaamast väljas ka käima. Läheks kasvõi kunsti ja lauanõude pärast. No vaadake neid siniseid iludusi:

KLMi peale pääsemist pidime ootama ikka omajagu. Rahvast oli päris palju ja üllatavalt oli enamus neist valged. Ei tea, kas turistid või? Ville tegi ühest valgest pilti ka:

Antud kohal kommenteeriksin seda, miks mul on seljas see sama pusa, mille oma 5 (või rohkem) aastat tagasi Takko Fashionist ostsin. Mul endal on tegelikult juba veidi imelik, et ma kogu aeg sama pusaga käin (okei, no mida teemat, aga pean selle südamelt ära rääkima). Nimelt - ma ei ole leidnud ühtegi paremat. Ausõna, see on pidanud vastu kõik need aastad, auke ei ole ja soe on ka. Otsisin eile tegelikut taas poest uut pusa, et blogipiltidel veidikenegi moodsam välja näeksin, aga ei, paremat ei ole. Teistele, kellel lennukireis ees on, soovitan kapuutsiga pusa iga kell. Hea magada, kaitseb veitsa müra ja valguse eest, on soe. Üks õige lennukipusa on ikka parim, eriti pikkade lendude jaoks.

Just ärganud Saara ja Ville:

Ma ei tea, kas asi oli selles pusas või mu sassis juustes, aga Amsterdami passikontrollis küsiti Ville käest, et kas ma olen ikka üle 16 aasta vana.

Amsterdamist Nairobisse sõita oli pika lennu kohta üllatavalt okei. Esimene rõõmusõnum oli see, et lend kestab 8 tundi selle 11 tunni asemel, mida olin arvanud. Ma ei ole detailides kunagi hea olnud. :D Teiseks olid toidud päris maitsvad, saime 2 korda suurt sööki ja 2 korda snäkki. Kõige suurem pluss oli siiski see, et lendasime päeval. Ma olen valmis kogu päeva lendamisele kulutama, aga öösel tahaks ikka horisontaalasendis olla. Parim pikk lend siiani :) Kiitma pean ka vaateid: üle vahemere oli nii äge lennata ja Egiptuse liivadüünid nägid ülevalt eriti uhked välja, ikka päris kõrb. Täielikult uus kogemus.

Vahemeri:

Pilvemeri:

Päikeseloojang lennukis:

Nairobi lennujaamas oli taksojuht meil vastas, kaardil oli minu nimi. Nii armas :) See taksojuht oli väga tore. Ta rääkis meile linnast ja soovitas vaatamisväärsuseid ja kurtis muret Keenia pärast ja arutles meiega Euroopa ja Aafrika erinevuste üle. Väga intelligentne inimene.

Ja nüüd, pika reisupäeva järgselt jõudsime hotelli. Ville juba magab ja ma lähen ka. Õues on soe ja palmid ja suvi.

9 comments:

Kristi said...
This comment has been removed by the author.
Kristi said...

https://youtu.be/Zd6fwliA7_k
Need jotad?

Unknown said...

mu kommentaar kadus... Aga teile soovin rõõmu ja kõike head!

Saara said...

:D jah, Kristi, just need

Ja Liiakesele suured tänud ja soojad tervitused päikesest ning rohelusest! :)

Anonymous said...

Minu arust on vahva selliseid komplimente saada (@ kas üle 16 a vana :-D), mis sest, et kolmandate isikute (legal guardian Ville) kaudu. Mul vist küsiti viimati vägijoogi ostul passi ikka 10 a tagasi. Head reisi ja olge ettevaatlikud! Jonn

kristi said...

Oo, kui äge, lahedat reisi! :) hahaa @ vanuses kahtlemine, ma arvan, et sp et sa oled lühike :D

Saara said...

Aitäh Jonn ja aitäh, Kristi! Üritame ettevaatlikud olla, kuigi praegu ei näe põhjust sellega ülepingutamisel :)
Ja Kristi, ma siiski kahtlen, et osa sellest vanuseasjast on tingtud nendest teismekariietest, mida kannan :D

Unknown said...

Ma nii loodan, et Su dressikas peab veel vastu ja ei hakka varrukatest närutama. Mul on lausa kaks ja mõlemad vähemalt 5 a vana valvedressikat nagu fotodelt alati paistab ja üks reisiseelik- iga kord luban, et viimane kord, tagasi koju enam ei too ja nüüd ta siin ootab, et jälle kohvrisse minna. Kallistan

Saara said...

Nii hea, Kaidi, et ütled! Mul hakkab päriselt ka kohe kergem, et ma üksinda ei ole selliste dressikate ja seelikutega. Elagu loodusesäästjad, eksole? :D