Saturday, June 11, 2016

Šveits kaks

Eile algas minu kolmas reis sel aastal ja teine reis elus Šveitsi. Käisin ka eelmisel aastal, mäletate? Nagu eelmiselgi korral, tulin ka nüüd Triinule, mu sõbrannale, külla.

AirBaltic viis mind Riiga ja sealt otse Zürichisse. Pildil osa lennukist ja natuke Eestimaa põlde:

Üllatusega vaatasin, et lennukis pakuti Nõo Lihatööstuse (või peaks ma ütlema Noo Cepeśkungsi?) tooteid. Way to go, Nõo lihainimesed!

Ville oli mulle eelnevalt ilmaennustuse nädalavahetuseks valmis vaadanud ja no lubati vihma, mis seal salata. Kaasa võtsin kolm paari pikki pükse, 2 kampsunit, paksud saapad jne. Päriselu? Ostsin kohe siia saabudes endale uued lühikesed püksid ja sandaalid, sest seda 24-kraadist päikesepaistet muidu üle ei elaks.

Suvi, kui hea:

Kui Triinu ime-ime-imeilusasse korterisse jõudsin, siis mõtlesin taaskord oma elu üle järele. Mõtlesin nende valikute peale, mis olen teinud ja selle tunde peale, millega ma elada tahan. Selline vaade paneb mõtlema:

Kuna Triin oli korraliku šveitsi tööinimese kombel nagu ikka õhtuni tööl (10h päevad on siin täitsa normiks), siis tegin väikese jalutuskäigu jõe äärde. Limpsisin jäätist ja mõtlesin, et olen selle küünelaki ära teeninud küll, mille eest just 20 eurot makstud sai.

Kui Triin koju jõudis, siis seadsime end kiiresti valmis kummipaadiseiklusteks. Ostsime nimelt Oliveriga (keda tutvustasin ka eelmise Šveitsi-reisi postitustes) päeval kummipaadi ja kordasime nende eelmise aasta üritust paadiga mööda Zürichi järvest välja voolavat Limmatit alla sõita.

Meid oli kokku 7, 3 tüdrukut ja 4 poissi ning paate oli kaks. Sõitsime Oliveri ja Triinuga väiksemas sini-kollases paadikeses.

Sõit läks üldiselt väga hästi, linnavaated olid imelised ja loodus ka. Paadiga on ikka nii tore sõita vaatamata sellele, et ma pärast nägin välja nagu oleks ma püksi pissinud, sest Oliver oma seiklusjanus üritas meid vägisi muudkui kärstikulisematesse kohtadesse juhatada.

Vesi oli muidugi külm ja ujumisriideid mul kaasas polnud, aga tühja sest, lõbus oli ikkagi! Kindlasti midagi, mida mäletada.

Õhtul läksime välja. Sel nädalavahetusel on siin geiparaad ja selle tõttu ka palju geipidusid, millest kahte ka eile külastasime. Meiega liitusid veel Liisa ja Iiro, mille üle mul oli niiiiii tore meel, sest neid ei olnud nii ammu näinud. Nemad oma Euroopa tuuriga olid kah Šveitsi jõudnud ja pühapäeval ootab meid kõiki ees Coldplay kontsert, mida ma ikka veel ei suuda täielikult uskuda.

Esimene peokoht oli järve peal. Selle baari keskel oli bassein, kus ujusid kalad. Inimeste ujumise kohta oli silt kõigis maailma levinumates keeltes ;) Oi me naersime.

Geipeod ise olid väga uhked! Mul läks süda kohe nii rõõmsaks, sest ma nägin nii palju õnnelikke inimesi. Ma armastan vabadust ja armastust ja rõõmu ja ma tahan, et igaüks tunneks end vabana ja armastatuna ja rõõmsana.

Mina ja Triin rõõmsad olemas:

Eile oli nii ilus päev. Ma olen nii rõõmus.

2 comments:

kristi said...

Mõnusalt positiivset energiat täis postitus! :) Kas see küünelakk oli nagu Eestis, et lähed a la suva toidupoodi, kus on viis erinevat värvi tolmunud alusel reas, ja see maksab 2 euri asemel 20? Või on tegu väga hea küünelakiga? :D oh jah, Šveits on kallis.

Saara said...

Aitäh, Kristi! Üritan pohmakapäeval energiat üleval hoida :D
Küünelakk oli OPI oma, need on Eestis ka mingi 10 euri, aga no 20 on lausa röövimine. Šveits on 100% kõige kallim riik, kus käinud olen. :/
Aga see on muidugi ka 100% väärt seda, sest siin ikka megailus ja megalt inspireeriv!