Friday, April 15, 2016

Mida sina reisilt ootad?

Barcelonal on kuidagi eriliselt nooruslik ja rõõmus vibe, ma arvan, et ranna- ja baarituristidele oleks see linn just see õige. Siin on soe, võrdlemisi odav ja hästi kerge tunne nii üleüldiselt. Ma ise tunnen, et see kergus mind ei tõmba, vähemalt hetkel mitte, aga teiste jaoks soovitaksin küll.

Sitgesis on samuti hea kerge, mõnus mereäärne olek. Jalutame pea iga päev rannapromenaadil ja nendel armsatel tänavatel. See tundub täpselt selline koht, kuhu tulla näiteks oma kirjanikutööd tegema.

Meie ei tulnud siia siiski kirjanikutööd tegema, kui mu igapäevane blogimine välja arvata. Meie tulime puhkama ja turistielu elama. Viimased kaks küll alati käsikäes ei käi, sest turistielu elamine on tihti päris väsitav. Samas olen lugenud, et puhkus ongi teistmoodi töö.

Eile alustasime oma päeva minnes Barcelona randadele, nn. Barcelonettasse. Sealt sai ka köisraudteele, mida tunniajasest ootejärjekorrast hoolimata ikka nägema pidime. Ootamine oli seda väärt.

Eriti meeldib mulle sopistunud rannajoon ja korrapäraselt kasvavad palmid platsil:

Barcelona rannasoppides on purjekaid ja laevu mustmiljon. Sellele vaatamata on meri ilus sinine:

Sõitsime üle linna ja üle nende ilusate kevadroheliste alleede:

Ülevalt mäelt oli näha ilusaid vaateid tagasi Barcelonale. Seal kuulsime korra ka eesti keelt, naised läksid aga nii kiiresti mööda, et ei jõudnud "Teregi" öelda. Tegelikult ma ei ole kindel, kas üldse peaks...

Vaade mäele oli samuti ilus. Kui ma kunagi rikkaks saan, siis ööbin seal hotellis:

Jalutasime pikalt läbi aia, lausa nii pikalt, et hiljem avastasin, et mu nägu on täiesti põlenud. Ise veel arst, aga päiksekreemi peale ei pannud, tahtsin Ville moodi ära päevitada ennast. Täna ma seda viga teha ei tohi. Vabandust, parandus: täna ma seda viga ei tee.

Läksime mööda ka staadionist, FC Barcelona fännid, vaadake:

Nägime palju ilusaid taimi, vahel mul on tunne, et ema ainult neid vaatabki. Ütleb mulle erinevate taimede nimesid ja kui mõnda ei tea, siis arutleb pikalt, et mis see olla võiks. Eks ta meil üks väike botaanik ole :)

Lasin endast kah ühe taimega pilti teha. Tüütasin ema küll kohutavalt oma nõudmistega (fokusseering, kompositsioon, suurendus), aga pilt tuli päris rahuldav:

Aga mida mina siis reisilt ootan? Minu lemmikelamusteks on ilusad vaated ja kunst/arhitektuur. See on ikka nii olnud ja ei ole ka seekord erinev. Kui päeva esimeses pooles nägime ilusaid vaateid köisraudteel olles, siis päeva teine pool oli täidetud kunstiga: külastasime Kataloonia Rahvusliku Kunsti Muuseumi.

Maja oli äärmiselt ilus, ehitatud 1929 maailmanäituse jaoks (sama näitus, kus suvel Milanos sai käidud) ning nüüd teenib ta meid edasi kui Kataloonia kunstimuuseum. Maailmanäituse jaoks olid ehitatud ka Hispaania väljak koos väravatega, millele muuseumi eest imeline vaade avanes:

Barcelona oma 4,7 miljoni elanikuga tunnetab väga hästi, et on Kataloonia pealinn. Üldse on siin katalooniks olemisele päris palju rõhku pandud. Neil on tegelikult oma keel (mis on näiteks Andorra riigikeelekski), Kataloonia lipud lehvivad igal pool, küsimustikes olen juba mitu korda pidanud vastama, et kas me ööbime Kataloonias või väljaspool seda. Kataloone loetakse ka ametlikult rahvuseks. Meie maakonnad nii iseteadlikud ei ole... Kaardi peal on Kataloonia siis selline:

Aga pöördugem tagasi kunstimuuseumi juurde. Kunst on midagi, mis mind alati liigutab. Samuti on see midagi, mille kaudu tunnetan, et elu on tõesti ilus. Ma ei saa ööbida alati viietärnihotellides ega süüa luksusrestoranides, aga maailma parimat kunsti vaadates on mul tunne nagu ma tõesti teaks, mis elu päriselt väärt on.

Muuseumis eksponeeritud teosed olid väga huvitavad. Enamjaolt oli tegemist võõraste nimedega, aga Casas ja Masriera ikka koitsid kusagilt. Vidal meeldis väga...

Meil mõelmal jäi üle poole muuseumist tegelikult nägemata, läheme täna tagasi, pilet kehtib väga mugavalt kaks päeva.

Sinna majja on ka lausa lust tagasi minna:

Ilusat reedet, sõbrad!

2 comments:

Kaidi Lippus said...

Jaa, see muuseum pakkus meile ka tundideks ja tundideks elamusi. Ja ma külastaks seda veel kui Barcelonasse lähen ja küll ma kunagi veel lähen. Väga ilus, see komponeeritud pilt, ma ei usu hästi möödaminnes klõpsudesse, hoolega tehtud pildid on paremad. Mõnusat reede õhtut!

Saara said...

Hilinenud vastus nr. 1:
Kusjuures ma läheks ilmselt ka uuesti sinna, juba selle maja enda pärast. Muidugi tahaks ka kuute Gaudi UNESCO kaitse all olevat teost näha, mis mul kaheksast nägemata jäid, aga noh, aastad on pikad :)