Tänulikkus

Aitäh, sõbrad, pöidlaid hoidmast. Kuigi ma ise muretsesin eile (üleeile?) nii, et käed värisesid ja Ville mul mitu korda läpaka kaane kinni lükkas, et ma Tallinna Lennujaama lehte ei saaks sajandat korda uuendada, siis õnnestus kõik ikkagi ilusasti.

Tallinnast väljus lend õigeaegselt. Saime seal veel aega parajaks teha, eks ikka Tõnise veinibaaris Rosinas. Väga vinge koht on, vaadake ise järele. Tõnis on suurepärane võõrustaja.

Amsterdamis vahetasime lennukeid. Seal polnud meil üldse aega, tegime umbes kilomeetri kiirkõndi, et Kuala Lumpuri lennuni jõuda. Haarasin Hollandi juustu ja kaks väga vahatatud õuna ja nii meie 11-tunnine lend algas. 11 ja pool tundi tegelikult, kui täpne olla. Lennukis sai muidugi süüa ka, Hollandi juustud maandusid enamuses lõpuks mingis Malaisia prügikastis.

Terve pikk lend oli... talutav. Me saime aknaäärsed kohad, meil olid kaelapadjad ja kõrvaklapid. Magada oli loomulikult eriti eriti ebamugav, aga seda oli ette teada. Ma tegelikult vertikaalis üldse magada ei saa. Meil oli väga hea meel, kui Kuala Lumpurisse maandusime.

Rohelus, ma ootasin sind kaua:

Ilusad asiaadid, Hiina uusaastamuusika, soojus ja suvi on imelised. Väsimusest hoolimata soojendavad vaatepildid, mida kodus ei näes, südant.

Kuala Lumpurist lendasime kohe edasi ka. Seekord Langkawile, ühele väikesele saarele Tai ja Malaisa vahel. Maandusime juba pimedas.

Surmväsinutena, aga siiski õnnelikena jõudsime hotelli ja ei jõudnud isegi The Office ühte 20-minutilist osa ära vaadata. Jäime kohe magama. :)

Kõigest ilust juba pikemalt järgmistes postitustes. Internet, muide, on aeglane nagu tigu. Okei, isegi tigu on kiirem.