Tuesday, February 23, 2016

Puhkepäev ebavõrdsuses

Eile oli täiskuu ja seega Kagu-Aasia (ja ilmselt ka kogu Aasia) suurima püha lõpupäev. Hiina Uusaasta on nüüd möödas, turistid lähevad koju ja hinnad peaksid veidi madalamaks kukkuma. Uusaastamuusikat ma loodan, et enam ei mängita, ma ei tea, mis nad selles trummipõrinas ja tamburiini taustal karjumises üldse kuulevad.

Meil oli eilne päev puhkamiseks. Phnom Penhi vaatamisväärsused saab tegelikult ära vaadata ka päevaga, neid ei ole palju. Veidi kaugemal asuvaid massihaudasid me näha ei tahtnudki, sest... Polnud isu, ausalt öeldes. Mida me oleksime näha tahtnud, oli loomaaed, aga sinna oleks juba varem eraldi tuuri pidanud broneerima. Üksinda tuk-tukiga kohale sõita oli hotellitöötajate sõnul halb valik, kuna maapiirkonnas ei ole piisavalt turvaline (?). Olgu, eks me katsetama ilmselt ei hakkaks.

Läksime siis hoopis turule. Russian Market ehk vene turg olevat siin samuti üheks suureks vaatamisväärsuseks.

Annab veitsa meie Sepa turuga võrrelda küll, eksole? :D Meeletus kogustes riideid, suveniire, toitu (lihaleti juures hoidsime okserefleksi tagasi ja jooksime väljapääsu poole), vanu mootoreid ja mida kõike veel. Leidus ka paar uhkemat poodi, kust võis endale saja dollari eest firmakoti osta.

Tavaline pilt väikesest buddha-altarist Louis Vuittoni ja Gucci kottide vahel:

Väljast sai igasugu värsket kraami nagu maasikaid, kirsse, banaane, litšisid, mangosid, papaiasid ja posu vilju, mille nimegi ma öelda ei oskaks.

Keskturg oli juba veidi peenem paik juveelipoodide ja tehnikaputkadega. Sain sealt kahe dollari eest originaalküünelaki, mille Eestist oleksin ostnud kümnega.

Enne päriskaubamaja külastamist käisime ka ühes templis, sellises väiksemas, kus kohalikud palvetamas ja andameid andmas käivad.

Kogu ümbrus oli üllatavalt roosa:

Väikesed andamid Buddhadele. Abiks ikka:

Ja siis, palun väga, stiilinäide tavalisest puhtusastmest:

Eesti metsade igatsus tuleb peale. Aga õnneks valvurlõvid ja kogu eksootika lohutavad:

Kui Eestis räägitakse palju majanduslikust ebavõrdsusest ning mediaanpalga ja keskmise palga lõhest, siis siin peab asi ikka hoopis hull olema, sest kui Eestis on lõhe pigem varjatud ja tänaval vastutuleva inimese majanduslikku kindlustatust võib küll aimata, aga mitte kunagi kindlalt teada, siis siin näeme ikka väga selgelt, et oma last tänavaprügi sees toitval emal pole midagi, aga pea ainukesed autod, mis liikluses liiguvad, on linnamaasturitest Toyotad ja Lexused.

Osa rahvastikust elab selliselt:

Teine osa selliselt:

Kaubamajas sees olles võiks arvata, et tegu on Singapuri või Kuala Lumpuriga. Olime seal kõige kehvemini riietatud inimesed ilmselt :D Proovisin oma "maakariietest" hoolimata pikalt erinevaid massaažitoole samal ajal, kui Ville mingeid tehnikavidinaid leida üritas. Lõunatasime sushikohvikus:

Edasi lebotasime oma puhkepäeva auks mitu tundi hotellis ja vaatasime The Walkind Deadi ja The Officet. Vahel peab ikka puhkama ka. Õhtul suutsin Villet siiski veenda minuga massaaži tulema. Ta võttis tunnise jalakoorimise ja mina jalamassaaži.

Mul tegelikult jäigi vahepeal rääkimata, et ma käisin ka Vietnamis meie hotelli teisel korrusel asuvas massaažis. Viimane aga jättis üsna halva mulje. Ma ei pea ennast üldiselt konservatiivseks inimeseks, aga kui meesmassöör mul keset massaaži särgi seljast käskis võtta (rinnahoidjat mul seljas polnud loomulikult) ja seejärel rindade juurest mind masseerima hakkas, siis oli veidi imelik küll. Ajas ausaltöeldes selle massaažiisu täitsa ära.

Eilne massaaž oli ka kahtlase väärtusega. Villele ta scrub väga meeldis, aga minule tundus pärast tunnist seanssi, et see blondeeritud teismeline kutt kallas mulle pool pudelit õli jalgadele ning üritas seda seejärel sisse määrida. Jalad oli pärast head siledad küll, aga valusaid punkte polnud keegi lahti masseerinud... Langkawil Thaiputkas olid ikka professionaalid.

Õhtul läksime Lonely Planeti soovitusel ühte teise sushikohta. Parkla oli taas Lexuseid täis, aga koht oli tõesti hea. Ville proovis igasuguseid erinevaid elukaid, ka kaheksajalga ja kalmaari. Ühe sushipala peal tundus olevat ehtne Tallinna kilu. Ville kiitis :D Ma jäin oma lõhe, tuunikala ja avokaado juurde. Ja väikese valge veini tegin ikka ka.

3 comments:

Aile said...
This comment has been removed by the author.
Aile said...

Mainisid küll mitmeid kordi, et palju prügi ja palju prügi, aga siinkohal pean küll tunnistama (sest ise ma tavaliselt eriti pildistama ei kipu, teen rohkem mälupilte, mida kahjuks ei saa täpselt teistele silme ette manada), et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Tavaliselt ikka mõtled kuuldud/loetud jutu/olukorra ilusamaks, võtad asja positiivsemalt, a'la kirjeldaja on ilmselt võib-olla liiga puhtusefriik vms.. ;-). Prügi stiilinäite pilt on päris hea - palju prügi on isegi hästi öeldud. Kusjuures prügikast laiutab kogu selle läbu keskel.
Hüva leili! :-)

Saara said...

Aitäh, Aile! Ma üritasin neid prügipilte varem ka teha, aga kui valida, kas panna üles ilus pilt või prügipilt (sest internet on liiga aeglane, et neid kõiki panna), siis vailisin tihti ilusa pildi. Hea, et see üks suurema prügi pilt siia jõudis ja aitäh tähelepanu pööramast, see on tõsi, et ilus on küll ilus, aga muu on jälle huvitav.
Kallid juba kodumaalt! :)