Kiire, aga mugav

Tere kõigile seekord siis juba vihmasest Tallinnast! Kohe alustuseks vabandan, et hilja peale olen jäänud oma postitustega. Ainuke asi, mis Londonis kiire ei olnud, oli internet ja nii ma hiljaks jäingi. Teen nüüd ülevaate meie viimasest kahest päevast. Peale selle postituse kavatsen kirjutada veel ühe, kus võtan terve reisi kokku, kirjutan, mis õigesti ja mis valesti läks, kust piletid saime ja teeme juttu rahast ja kõik muu. Seega, keda reisimise korralduslik pool huvitab või kes tahaks soovitusi ja nippe, see võib paari päeva jooksul blogile uuesti pilgu peale heita.

Aga esiteks siis - meie päevad Londonis. London on ikka väga kiire linn ja väga rahvarohke, 8.6 miljonit ühes linnas pole naljaasi. See ühtlasi ka väsitab. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis mind mitte nii väga, tihti saan hoopis energiat juurde, aga enamikku inimestest kindlasti pigem väsitab. Ka Villet, kuigi London tundus talle mõneti ka väga sümpaatne. Kuna meie raske päev mõjutas meid kuidagi reisi lõpuni, ei saanud korralikult välja puhata, siis olime Londonis päris uimased.

Hyde Park ja veelkord taastumist:

Üleeile otsustasime ikkagi hommikul veidi turistida ka. Mõtlesime, et käime vaatame siis ikkagi selle Püha Pauluse ära. Kui aga sissepääsus nägime, et pilet oli 18 naela (25 eurot), siis mõtlesime, et ei... Liiga palju on neid kirikuid selle reisi jooksul juba nähtud. Läksime hoopis British Museumisse ehk Briti Muuseumisse.

Seestpoolt nägi välja sihuke:

Briti Muuseum on väga võimas. Väga! Need britid on ikka kogu maailma sinna kokku kogunud, horderid (kraamikogujad) nagu nad on. Sa võid sealt leida ikka absoluutselt kõike. Põhimõtteliselt on tegu suure 3D ajalooraamatuga, väljapanekus on üle 8 miljoni objekti ja aastas külastab seda u 6 miljonit inimest. Me käisime tunde ja tunde igasugu tubasid läbi kuni jaks ikka täiesti otsas oli.

Kogu Egiptuse on nad vist tühjaks tassinud:

Ja isegi Lihavõttesaare kujuke on kohale veetud:

Võimas tunne jäi peale seda. Me oleme inimestena ikka maru väikesed. Nagu üks mu sõber Martin ütles: "Inimesed ise ei ole väga päästmist väärt, aga see, mis inimkond kokku teeb, selle nimel tasub elada." Tore on olla osa sellest maailmast.
Tore oli paariks päevaks olla osa ka eestlastest Londonis. Pärast suurt muuseumituuri saime kokku Aleksei ja Katiga, kelle korteris ma eelmine kord olin. Veetsime mõnusad paar tundi vanas tuttavas Barbicanis.

Kohvik on jätkuvalt ilus:

Edasi läksime Kaarli ja Karoliniga kokku saama. Kaarel ja Karolin viisid mind ka eelmine kord pubisse, nüüd olime siis neljakesi. Väga naljakas õhtu, nii tore oli kuulda nende muljeid ja lugusid Londonist, neid plusse ja miinuseid, mida tavaline turist ei näe. Kuigi jaa, ka meie saime aru, et Londoni transporti hinna ja kvaliteedi suhe on täiesti mööda. Naersime koos Kaarli ja Karoliniga umbes kella üheteistkümneni õhtul ja jõudsimegi oma Lõuna-Londoni pesakesse tagasi.

Üks uhke pilt minust ja pubist ja Thamesist akna all:

Järgmine päev oli meie viimane. Pakkisime hommikul asjad ja viisime kohvri Victoria Stationisse puhkusele. Ise jalutasime veitsa ringi.

Nagu ülejäänud London, on ka Victoria Station väga suur ja uhke ja rahvarohke:

Tahtsime lausa Buckinghami Paleesse minna, aga kuninganna läheb puhkusele alles 25. juulist, seega sisse ei saanud. Tegime siis lihtsalt jalutuskäigu ümber kompleksi.

Väravad olid uhked, hoidsid lihtrahvast (nagu meie) eemal ;)

Isegi karvamüts sai nähtud, justkui filmis lausa:

Siis veel üks tore pilt meist kohvikus:

Kuna meie lennuk Tallinnasse läks järgmisel hommikul kell 6.45, siis olime juba varem broneerinud viimase öö ühes võõrastemajas lennujaama lähedal Stanstedis. Sõit bussiga kestis sinna 2 tundi, mulle täitsa meeldis, sai seda klassikalist inglise maapiirkonda näha, hästi palju hobuseid oli igal pool. :)
Kui kohale jõudsime, siis tundsin, kuidas maaelu ikka rahustab. Saime lõpuks hingata. Linnud laulsid. Rohelus. Stansted on selline väike küla ka, ei mingit suurt liiklust ega midagi. Vabalt oleks võinud seal Midsomeri Mõrvade filmimisplats olla või midagi.

Sihuke klassikaline majake, üks paljudest:

Meie viimane õhtusöök sellel reisil oli lihtne. Kartulid, liha, õlu ja vein. Hästi nunnu baar ja mõnus taustamuusika. Täiesti täiuslik.

Ja saigi see seiklus selleks korraks läbi. Hommikul lendasime Tallinnasse ja siin me nüüd oleme. Väsinud, aga täiesti rahul kõigega. Elu on ilus. :)

Ütlen siis veel, et lähipäevil tuleb üks brutaalselt aus postitus nii Londoni kui ka kogu selle reisi kokkuvõtteks. Püsige lainel!